Talvekaart

"Timm Thaler ehk müüdud naer"

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas kulunud viit laulma kõvasti ja valesti.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga nosima punast ussitanud õuna.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani jooksu onu juhani juurde.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul lugema prantsuse keelset teksti.
5. Surmani hrimunud hallitriibuline kassipoeg laskis jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis ulmelisel kiirusel pintslisse puruksrebitud paberitüki.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasest tunnist uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.

10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt teha uue võtte.

Romaan

Romaan on ulatuslik jutustav kirjandusteos. Tavaliselt on see kirjutatud proosavormis. Romaanile on iseloomulik mitmeplaaniline tegevus, probleemirohkus ja arvukas tegelaskond. Romaani sündmustik on keerukas ja seal kujutatakse pikka ajavahemikku.

Romaan muutus kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.

Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste kirjeldustest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.

Mitmeköitelisi romaanisarju nimetatakse di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne.

Mina olen lugenud seiklusromaane, kriminaalromaane, armastusromaane ja ajaloolisi romaane.

Kõige tuntum Eesti romaanikirjanik on Jaan Kross(1920-2007). Ta on oma romaanidega korduvalt esitatud Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Tuntumad teosed on "Kolme katku vahel", "Keisri hull", "Wikmani poisid".
Teine Eesti romaanikirjanik on Eduard Vilde(1865-1993). Ta oli Eesti kriitilise relismi algataja ja silmapaistev esindaja. Teosed: "Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista", "Külmale maale".


Välismaa kirjanikest on kõige tuntum armastusromaanide kirjuta Inglise kirjanik Barbara Cartland(1901-2000). Teosed: "Armastus on võti", "Imeline unelm" , "Armastus pilvedes".

Teine inglise romaanikirjanik on Charles Dickens(1812-1870). Ta oli üks inglise üks suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja. Romaane: "Oliver Twist", "Barnaby Rudge", "Kellad"

Viisimäärused

Me kõndisime aegamisi bussipeatuse poole. Täna oli see päev, kui pidin välismaale sõitma. Ema oli mind käsikäes saatma tulnud. Ta suutis mind hädavaevu vaadata, sest oli natuke vihane, et ma ära lähen. Me seisime ligistikku, kuigi oleksin tahtnud vahepeal omaette olla. Aeg möödus märkamatult. Ema noomis mind, et ma oma asjad olin kodus ripakile jätnud. Ta vaatas mind umbusklikult mõeldes, kas ma ikka saan ise hakkama. Seisime ikka maantee ääres ja järgemööda möödusid meist paljud autod, aga bussi polnud veel tulnud. Ütlesin emale, et lähme siis parem koju tagasi. Taaskord heitis ema muule vihase altkulmu pilgu. Ta lausus avasui, et kui ma olen juba nii otsustanud siis tagasiteed pole. Me leppisime suusõnal kokku, et helistame iga päev. Vilksamisi paistsid juba bussi tuled ehk oli aeg minna. Jätsin emaga hüvasti ning kobamisi vedasin oma kohvri bussiuksest sisse.

Maailma kõige kuulsamad eeposed

1. "Ilias" ja "Odüsseia", Kreeka eeposed, loodi e.m.a
2. "Gilameš", Sumeri eepos, loodi e.m.a
3. "Beowulf", Germaani eepos, loodi 8.sajand
4. "Lugu Igori sõjaretkest", Venemaa eepos, loodi 11.sajand
5. "Rolandi laul", Prantsusmaa eepos, loodi 12.sajand
6. "Laul minu Cidist", Hispaania eepos, loodi 12.sajand
7. "Niebelungide laul", Saksamaa eepos, loodi 13.sajand
8. "Kalevipoeg", Eesti eepos, loodi 19.sajand
9. "Kalevala", Soome eepos, loodi 19.sajand



http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunst/tekst/kallis1.jpg

Eepika tunnused

Määrused

Pärnu Postimees

Eesti esimene ajaleht ilmus 1875. aastal 5. juunil ja selleks oli "Perno Postimees ehk näddalileht". Lehe väljaandmist alustas armastatud luuletaja Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen. Tekst oli kirjutatud gooti kirjas. Järgmisena katkend sellest ajalehest tõlgituna ladina tähtedesse:

Tere, armas Eesti rahvas !
Mina, Pärnu Postimees,
Kuulutan vahvalt
Kõik, mis sünnib ilma vees
Annan sulle teada,
Et ka sinu rahvas teaks,
Kuidas teised maailma maad
Elavad ja mida teevad.