Koomiks

Andrus Kivirähk

1. Miks on Andrus Kivirähki looming just selline?
2. Kust saab inspiratsiooni raamatute kirjutamiseks?
3. Kus on Andrus Kivirähk üles kasvanud?
4. Millal ta sündis?
5. Mida arvab Andrus Kivirähk ise oma toeste kohta?
6. Kui ta ei oleks kirjanik, siis kellena ta töötaks?
7. Kes on tema enda lemmik kirjanik?
8. Millal Andrus Kivirähki kirjanikutee algas?
9. Milliseid teoseid ta kirjutab?(nt muinasjutud, novellid vms)
10. Milline tema teos meeldib talle endale kõige rohkem?

Mäng viiki

Tuul vaibus ja ilm muutus tasaseks. Üle taevalaotuse lendas üks valge luigepaar. Ma polnud kunagi neid nii lähedalt näinud. Kahtlesin, kas luiged üldse olemas on. Kõike, mida silmad näevad ei saa ka uskuda. Äkitselt olid kadunud kõik nägemused ja unenäod, maailma tõi mind tagasi vali kärgatus.

Virgudes unest märkasin läbi lumepilvede loojuvat päikest. Valitses vaikus, vesi läikis ning oli sile. Silmasin horisondil saart. Mulle paistsid selle rookatusega majad ja paekivikorstnad. Märkasin kaldal seisvat inimest. Ta rääkis midagi, kuid ma ei kuulnud sõnagi. Mõistsin teda tema pilkude kaudu. Korraga muutus mees lapseks. Ta oleks seilanud nagu mööda vanu aegu. Veest hakkasid kerkima mälestuste sambad. Mul hakkas kõhe. Polekski nagu sõitnud merel, vaid hoopis mööda teise mehe saatust.

Eemalt paistis tuletorn, mis meile signaale saatis. Viimaks jõudsime kaldale, kus ootas meid salk eitesid. Ma tervitasin neid viisakalt. Meie aga olla liigselt pruukinud külmarohtu. Varsti saabus suure tuisu ja lumega öö. Korstnajalg ulgus, aken kägises, mina magasin soojas ja rahus. Nägin unes, et ma nülisin suure nürida noaga randvallilt merikapsa lehti. Ärgates olin näost tuhkjashall – ma ei mõistnud, mida unenägu võis tähendada.

Algas hilissügisene päev. Oli küll kole ilm, aga otsustasin minna pangale. Tuul oli hirmus kõva ning hiiglaslikud lained mäslesid vastu kaljuseina. Ma seisin pangal kaua keset esmast lund. Ärevast merest tuli minuni suur enneolematu rahu.

Saarel algas kolmas päev. Kippusin juba väga koju. Ööga rauges ka torm, mis oli kõik minema pühkinud. Meri oli jääs, seega äraminemisele ei saanud niipea loota.

Saarel jõudis kätte neljas päev. Polnud midagi teha, oodata vaid homset päeva. Tuul võiks ometi tõusta ja lõhkuda jää. Jalutasin nõmmel, vaatasin kadakaid, männid olid seal madalad ja jässakad. Mõtlesin, et miks siitkandi mehed peavad kütust tooma kaugelt, mille sisse toob torm ja kalu saab merelt.

Viienda päeva hommikul viskasin selga matkapambu ning asusin teele - nõrgale jääle. Mind saatis üks kohalik külamees, keda siinkandis hüüti mereröövliks. Esialgu kulges rännak libedalt. Peagi hakkas paistma mets. Olin rõõmus, et viimaks pääsen tsiviliseeritud maailma, kuid järsku olime mõlemad röövliga läbi jää. Püüdsime sealt välja rabeleda, aga jõud oli otsas. Viimaks see õnnestus ning polnud teha enam muud, kui minna tagasi. Oli kohutavalt külm ja märjad riided soodustasid seda veelgi. Üha kiiremini saabus õhtu. Nägemine muutus raskeks ja peagi kadus silmist kurss. Saareni oli veel tükk maad, appihüüd ei oleks aidanud. Kogu mu elulugu käis läbi silme eest. Panime ette suitsud ja hakkasime plaani pidama. Ei tea siiani kas päästis meid plaan või lihtsalt juhus.

Kui ma kuuenda päeva hommikul virgusin kartsin, et olen ärganud teises ilmas. Saar ei tahtnud minust lahkuda, vaid palus peatuda ja paigale jääda. On siis lahenduseks see, et ma olen jõudnud siia, aga tulemuseks suletus ja ahendatus.

Üheksandal päeval laskis saar mul minna. Veel kaua ta mind pilkudega saatis. Ma roomasin, ennast libistasin, vähkresin ja värisesin. Mulle meenusid luiged. Nende lend oli hetkel minule täiesti vastupidine. Küll ma roomasin ja käpuli käisin ning lõpuks pikali vajusin, kuni endas üht ülendust tundsin. Ei tea mis sisejõul ma püsti tõusin ja kaugele nägin. Nägin kaugele ette oma teed ja tuldud rada. Oh, kuidas ma häbenesin tühje saavutusi, mille peale seni nii uhke olin olnud. Salgasin oma naeruväärset, ennast täis, upsakat, edevat ja ahnet kuju. Tundus, et nüüd sellest koormast olen vaba.

Keskkonnaga jälle kokku puutudes tundsin ennast tähtsusetuna. Taas kord tajusin endas üht ülendust. Tundsin, kuidas olen suure ja vägeva looduse eest jõuetu, kuid õnnelik, et elusana tagasi jõudsin. Mäng jäi viiki. Ei võitnud ei mina ega loodus. Maailma otsast olen jõudnud jälle tagasi siiasamma. Palju tahtsin näha ja nägingi, mõistsin ka, aga ainult iseennast. Suur tänu, et minu ränd ei olnud luigelend.

Õigekirja kordamine

Oranž, alliteratsioon, palett, paralleelne, baleriin, ballaad, terrass, annulleerima, karikatuur, ballett, pareerima, millennium, elliptiline, galerii, grammofon, kommenteerima, laulmata, arest, arahhis, sumadan, varrukas, barrikaad, komantant, karussell, komitee, perroon, komandeering, kolleeg, korrektne, tänitama, kommunikatsioon, korrektor.

alliteratsioon - sõna algushääliku kordus samas värsis või lauses
paralleelne - rööpsed jooned
ballad - lüroeepiline teos
terrass - lahtine platvorm
annulleerima - tühistama
pareerima - lööki tõrjuma
millennium - aastatuhat
elliptiline - väljajätteline
galerii - näituste ruum
grammofon - plaadimängija
arahhis - maapähkel
sumadan - reisikohver
barrikaad - teesulg
komitee - ühing
komandeering - lähetus
tänitama - hurjutama
kommunikatsioon - suhtlemine, suhtlus

Kordamine

Ülesanne 4

1. Poiss haukas ....isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut haldushoonet. 3. .Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5. Handid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7.Haridus ei tee veel ....intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.

Ülesanne 5

1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maiule on need püksid laiad. 4. Divisjon rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8. Ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viia tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisjoni esimees sai preemiat. 12. Rüiuvaip on ära tolmunud.

i ja j õigekiri

Kaia kuulis koobastes enda hääle kaja. Toomas ja Maiu käisid endale maju valimas. Maia unistab elamisest suures majas. Selles majas elab üks väga maias tütarlaps. Ta oigas, kui kuulis, et nad peavad matkal hakkama saama ilma ojata. Need vaiad on vaja maasse lüüa. See rosin sealt saiast on juba sajas. Sõime saiu suures vihmasajus. Löö vaiu maasse, enne kui need mutta vajuvad! Lojus oli palavusest loius. Roidunud ja roju hirv lamas põõsa all. Raiu sellel rajul seal pea maha! Ema käskis mul lambad aia taha ajada. Ioon ei sarnane üldse joonele. Ma tuian ringi ilma hea tujuta.

h sõna algul

L I X Y I X A O B A Z V I Y P
U G I Ä N M S G T N K H L K H
Z D D L A M A L E S C U A P K
K A G L I D R O H A I F H L F
L I E I Y D V E J L U S I S G
I H R W V H B P Z U I X G L U
Q L C E T N I S T A Ü H I H G
K I B L G A X I Z X C K D I A
N D X C E A R C K F D B O G S
B P K Z V T H X I Y K X R I Y
D M X T O R E K X J B X A L Z
C W W U J B I Q D A O A E J C
V Y R Y N N N H V M U I O Z K
K Z A S Q I L H F Q P R V S V
A Z X O K O I A T U S N M K E


AGU AIS ALE
ALG HAGERIK HELAMA
HIGI HIRV HORD
HÜATSINT IGIHALI IILID
OIATUS ÄDAL

h sõna algul

haru - aru
hulguma - ulguma
hiilid - iiid
hai - ai
hais - ais
hallikas - allikas
haare - aare
hagu - agu(koidu eelne hämarus)
hädal - ädal(pärast niitmist uuesti kasvanud rohi)
halg - alg(hakatus)
helama(helisema) - elama
hoid - oid(mõistus)

Priidu Beier "Hinneteleht"

Lugupeetud härra Saaren!

Teie poeg, õpilane Kaaren, on palju pingutanud ja ennast kokku võtnud ning saanud edasi järgmisesse klassi. Järgnevalt edastaksin Teile kokkuvõtte tema hinnetest.

Eesti keelega on tal suuri raskusi. Kirjandusest ei hakkaks parem rääkimagi. Vene keeles on ta samal tasemel kui teised kaasõpilased. Saksa keeles ei ole just kõige targem aga saab hakkama. Füüsikast on Teie poeg palju poppi teinud. Arvatavasti sellepärast, et seegi aine ei saa selgeks õpitud. Keemia tunnis oleks Teie poeg peaaegu õnnetusega hakkama saanud, kuid õnneks jõudis austatud õpetaja õigeks ajaks kohale. Bioloogiat ka Teie poeg kuidagi ei jaga. Kui muusikast rääkida, siis on kindlasti tal elevant kõrva peale astunud, aga kui ei oska laulda, siis ei oska. Geograafias ei tea ta midagi ei riikidest, mandritest, maailmajagudest ja paljust muustki. Ka ajalugu on Kaareni jaoks üks suur pähkel.

Ma palun, et Te räägiksite kodus oma pojaga tema õppimist ja kõigest muust. Kui ta nüüd õppima ei hakka, siis ei tee ta seda kunagi. Kuid olge rahulik, küll Kaaren ülikoolis hakkama saab, kui ennast kokku võtab.

Käitumise kohta ütleksin niipalju, et ega ta just kõige parem sõber teistele pole aga päris hulluks pole asi ka läinud.

Head uut õppeaastat soovides
klassijuhataja P.B

Koomilised kategooriad

1. Huumor - heatahtlik nali
"Ema, vaata. Jalgratturi kinnastel on kõik sõrmeotsad ära lõigatud. Nad on nii sarnased meie isa sokkidega."

2. Iroonia - varjatud pilge
"Juku vii oma koer siit minema. Juba tunnen kuidas kirbud mu seljas hüppavad."
"Muki, tule ruttu siia, sellel onul on kirbud."

3. Pilge - pilkav ütlus
"Miks sind eile koolis polnud?"
"Mu vanaisa sai põletada."
"Püha jumal, kas kõvasti?"
"Muidugi! Krematooriumis nalja ei tehta."

4. Satiir - terav pilge
"Isa kuule! Mis on Riigikogu?"
"Tead Juss, see on niinimetatud reservaat, kus isegi lollused on seadusega kaitstud."

5. Sarkasm - salvav pilge
"Doktor! Kas mulle on ikka vaja teha teist operatsiooni? Mul on lõppude lõpuks vaja tööl käia ja naist ning lapsi toita!"

"Teate, minul ka!"

Anekdoodid